Aaand back at home!

Jah, tagasi kodus ma olengi, pärast kuut kuud, pärast aastat..

Kohe pärast viimast tööpäeva kutsusin mitmed tuttavad Toulouse's enda juurde ning nii said meid kokku umbes 27 koos korterikaaslastega, täpselt ei lugenudki. 

Hea hulk armsaid inimesi

Teisipäeval asusin viimaks teele ning ka seekord ei valinud otseteed. Istanbuli asemel põikasin nüüd Amsterdami ja seda kaheks päevaks Kevini juurde. Ta õpib Delftis ning ei saanud loengutest puududa, siiski veetsin mõnusa päeva Amsterdamis ning teise samasuguse naeru ja rõõmuga ning muidugi pidevalt rattaga sõites (õnneks on Kevinil kaks jalgratast) Delftis. 

Reede jõudis ülikiiresti kätte ning enne kui arugi sain, oli jälle käes aeg kohvrid kokku lappida ja suund Tallinna poole keerata. Suure küsimise peale sain ka seekord maandumise ajal kokpitis olla - jippiijee.

Lõppkokkuvõttes - pole paremat kohta kui kodu, kus on kõik endiselt omal kohal. Nii hea on saabuda kuhugi, kus kulub köögis vaid sekundeid, et kõik vajalik üles leida ja pere ning tuttavate nägemine on kirjeldamatu rõõm omaette! :)

Pühapäeval ootab ees kolimine Tartusse ning mul on plaan sinna jääda vähemalt kooli lõpetamiseni ehk kaheks järgnevaks aastaks. See tähendab, et minu poolt on sel blogil lõpp üsna lähedal - enda välismaa-tuttavatega suhtlen muud moodi (eesti keelt nad ei mõista (veel)) ja kõigil siinsetel tuttavatel on mu telefon, e-mail, FB vms. 

AITÄH kõigile, kes jälgisid minu tegevusi-toimetusi Prantsusmaal, mul oli väga hea meel siin aeg-ajalt uuendusi teha.

Olge terved,

Teie Kaidi

Inimesed on head ja toredad

Täna pidasin töö juures lõpupeo. Tänu heale kolleegile Perrine'le valmistasin mina ainult kaks kooki magustoiduks ning juustud ja muu kauba tõi tema, sest ühtlasi oli see meie jalgpalli ennustusvõistluse järelpidu. Oh jah, veider on neile inimestele nägemist öelda kui nad nii armsad on. Isegi kui paljudega vahetasin vaid mõne sõna, on töökeskkond üldiselt siin ütlematagi hea. Kas suurfirma mentaliteet või lihtsalt prantslased.. eks veidi mõlemat.

Parim tiim!

Ütlesin juba, et parim tiim?

Tartus näeme

Kaits

Natuke prantsuse keelest...

Kui veidi motivatsiooni koguda ja koondada, pole prantsuse keelt üldse keeruline õppida. Kuigi tal eesti keelega palju ühist ei leia, on vana nipp inglise keelset sõna prantsuse moodi hääldada ja tuleb välja küll - kõik mõistavad! Ometigi esineb siin palju huvitavaid keelele omaseid nähtusi, nt argot ja verlan. Esimene põhimõtteliselt släng, mitte alati kuid vahel ka vulgaarne. Teine - verlan - kujutab endas slängisõna ümberpööratud kujul. Sõna isegi tuleb väljendist "inverse" ehk "teistpidi" = verlan = ver-lan = lan-ver = l'anver =  l'inver(se). Seega järgmine näide: kui slängis öeldakse politsei kohta flic, siis verlanis kõlab see keuf, samamoodi kasutatakse väga tihti sõnu mec ja meuf, mis tähendavad mees ja naine ning on verlan väljendid sõnadest homme ja femme. Tundub loogiline, eks?? Igal juhul pean tänulik olema toredatele prantsuse kaaslastele, kes seda slängigrammatikat mulle ikka ja jälle valgustavad.

Eelmisel nädalavahetusel käisime Guigui, Anaise, Beni ja Pamelaga Envolis - klubi-baar-restoran väikse Toulouse'i lennuvälja lähedal ning kolmapäeval käisin Steffiga simus kaasas. Nelja tunnine sessioon 320nes kõlab väga hästi ja oli seda ka, oeh olen rahul ja kahju, et nii pea sinna tagasi ei saa. 

Nädala sees pakkus Guillaume enda juures Britannia moodi valmistatud creppe ehk teisisõnu väga häid! Neljapäeval tähistasime osade praktika lõppu ja nii see nädal mööda sai, nagu iga teinegi. Nädalavahetuseks sõitsin 300 km kaugusele Avignoni. Teadsin, et linn on ilus, aga vaimustusin kohast rohkem kui oleks osanud oodata. Kõik ümberkaudsed künkad-mäed lisavad uskumatult palju võlu - ideaalne oleks seal kunagi jalgrattaga trippida. 

Nüüd on aeg nii kaugel, et kahjuks või õnneks tuleb hakkata valmistuma koju minekuks- tulekuks. Loomulikult tahan koju, see pole küsimuski, aga need hüvastijätud nii inimeste kui kogu keskkonnaga muudavad mu meeleolu kuidagi närviliseks või imelikuks. Tegelikult on kõik väga rahulik (kui välja arvata fakt, et alates tänasest on aeg väga täpselt jaotatud, et kõige vajalikuga ühele poole saaks). Pärast praktika lõppu reedel teen laupäeval  peo, pühapäev kulub koristamiseks- pakkimiseks, esmaspäev vajalikeks lepingu lõpetamisteks, toimetamisteks ning teisipäeva varahommikul jooksen ilmselt juba pilet käes rongijaama. 

Olen seda nii kaua oodanud, aga nüüd kui kõik kätte jõuab (tegelikult ootab väga palju põnevat alles ees - kohtumised tuttavatega. lähen töökaaslastega jalkat mängima, Anaise ja Guillaume'ga sööma, mul on kolm uut vahvat korterikaalsast), on imelik kõik siinne lihtsalt seisma jätta ja minema kõndida. Aga paraku peab ja ma tean, et Tartus on kõik nii super kui saab. 

Mont Ventoux ja selle 1912 meetrit

http://www.youtube.com/watch?v=qDAQsV-yYzc

No nii, kaks nädalat veel jäänud.. Mis te ütlete, kas aeg läheb ruttu!!???

Eelmisel nädalavahetusel käisin Belvès’is – mitte väga kaugel, aga piisavalt, et peaks kahe rongiga sõitma. Väike küla – ja milleks siis sinna minna? Reedel toimus seal super-mega-vägev lennušou. Kohal olid mitmed väikelennukid, langevarjurid ning ka super Mikael Brageot oma Sbach 300ga ja “vaikne” Rafale. Läksin üksi, sest sõbrad, kes samuti huitatud olid, ei viitsinud nii vara tõusta, pealegi reede oli siin puhkepäev ja ma isegi neljapäeva öösel peolt koju jõudes ei olnud nii kindel, kas Belvèsi lähen. Aga otsus vastu võetud, ei saa isegi uni takistada!

Üritus oli väga-väga lahe (nagu lennupäevad ikka) ja tegelikult tahtsin sinna ka sellepärast väga minna, sest ilmselt teistele lennundusüritustele sel aastal ei jõua. Murukattega lennuväli asus oma tubli 5 km rongijaamast eemal ja kohale jõudes võisin õnnelik olla, et igaks juhuks vihmavarju kotti pistsin. Aga Dordogne’i regioonis (nagu ka mujal) on inimesed endiselt sõbralikud niisiis sain hääletamata õnnelikult kohale ja hiljem tagasi. Paar pilti ka!

Xtreme Sbach 300

Rafale

Ülejäänud nädalavahetus möödus Toulouse’s – avastasin ajaloomuuseumi ja kohti, kus varem polnud käinud või nii põhjalikult jälginud. Ja kuidagi möödus see nv nii, et iga õhtu käisime väljas ja õhtud venisid ootamatult pikale. Laupäeval sain magama umbes samal ajal kui tavaliselt nädala sees tõusma pean. Aga see selleks, väikest tuulutust ongi vaja.

Ile du Ramier

Töö juures läheb kõik endiselt väga hästi, kirjutan praktikaaruannet ja teen veel projekti juures muudatusi, et siis septembri esimesel nädalal juhendajaga kõik üle vaadata. 

Uut nädalavahetust alustasime neljapäeval Guillaume'i, Pamela, Sophie, Beni, Aleksi, Anne'i ja Marciga ning reedel jätkuringile!

Amigos

Ahjaa, neljapäeval käisin kolleegiga nelja tunnisel sessioonil APTs - vähendatud kujul (x0,8) simulaator erinevate protseduuride treenimiseks. Erinevus lennusimulaatorist on väga suur, sest kõik muu peale ülemise EFISe ja Flight Control Uniti paneeli on puutetundlik ekraan. Seega sobib see masinvärk ideaalselt protseduuride testimiseks, kokpiti ettevalmistamise harjutamiseks jne aga ei anna lennutunnetust. Pean ajast maksimumi võtma ning võib-olla saan veel korra simusse ka!

Olge tublid, kallid

Teie Kaidi

Salles à Source

Kolmapäev lõppes ülivägeva repas aveyronnais'ega. Anais on pärit Aveyronist ning pakkus meile parimaid kohalikke roogi. Aligot ja farçous, muuhulgas ka Roqueforti maitsega krõpsud.. :D ning Guillaume muidugi serveeris kokteile nagu alati.

Mõned pildid Serena ja Vincenti pulmadest.

Vastabiellunud

Serena koos Vincenti isaga

 

Salles à source on superilus paik!

Sain hispaanlastega jutu peale

Kaidi

Atemlos

Supertore nädalavahetus Emili ja Keviniga. Nii tore ja samas uskumatu, et võrdlemisi lühikese ajaga võid leida sõbrad (loodetavasti) pikaks ajaks! :) 

Cité de l'Espace

 

Duck'is söömas

Ja randa jõudsime ka! Tagasi muidugi päikesepõletusega...

Vedasin nad vaaterattale!

 

Jolimont

"You cannot fall if you don't climb.

But there's no joy in living your whole life on the ground."

Kliki:  Tanel Padar - Neljapäev

Kuigi neljapäev pole veel käes, on nädal super! 

Koogipäev töö juures läks hästi! :) Kõigile meeldis (kuidas siis veel!) Kolmest pudelist Vana-Tallinnast jäi küll enamik riiulile järgmist ringi ootama, aga kui teisipäeval pärast iga-nädalast koosolekut koogi-joogipakkumisega lagedale tulin, oli kõigil hea meel ja mõnus olla! 

Väike tükk oli  korterikaaslasele

Ilm on "kena" vihmane, aga pole hullu. Paarikümne minuti pärast liigun lennujaama Kevinile vastu, reedel saabub Emil ja siis ootab mõnsa nädalavahetus!

Tsauki, kallid!

Kaits