Aaand back at home!

Jah, tagasi kodus ma olengi, pärast kuut kuud, pärast aastat..

Kohe pärast viimast tööpäeva kutsusin mitmed tuttavad Toulouse's enda juurde ning nii said meid kokku umbes 27 koos korterikaaslastega, täpselt ei lugenudki. 

Hea hulk armsaid inimesi

Teisipäeval asusin viimaks teele ning ka seekord ei valinud otseteed. Istanbuli asemel põikasin nüüd Amsterdami ja seda kaheks päevaks Kevini juurde. Ta õpib Delftis ning ei saanud loengutest puududa, siiski veetsin mõnusa päeva Amsterdamis ning teise samasuguse naeru ja rõõmuga ning muidugi pidevalt rattaga sõites (õnneks on Kevinil kaks jalgratast) Delftis. 

Reede jõudis ülikiiresti kätte ning enne kui arugi sain, oli jälle käes aeg kohvrid kokku lappida ja suund Tallinna poole keerata. Suure küsimise peale sain ka seekord maandumise ajal kokpitis olla - jippiijee.

Lõppkokkuvõttes - pole paremat kohta kui kodu, kus on kõik endiselt omal kohal. Nii hea on saabuda kuhugi, kus kulub köögis vaid sekundeid, et kõik vajalik üles leida ja pere ning tuttavate nägemine on kirjeldamatu rõõm omaette! :)

Pühapäeval ootab ees kolimine Tartusse ning mul on plaan sinna jääda vähemalt kooli lõpetamiseni ehk kaheks järgnevaks aastaks. See tähendab, et minu poolt on sel blogil lõpp üsna lähedal - enda välismaa-tuttavatega suhtlen muud moodi (eesti keelt nad ei mõista (veel)) ja kõigil siinsetel tuttavatel on mu telefon, e-mail, FB vms. 

AITÄH kõigile, kes jälgisid minu tegevusi-toimetusi Prantsusmaal, mul oli väga hea meel siin aeg-ajalt uuendusi teha.

Olge terved,

Teie Kaidi

Inimesed on head ja toredad

Täna pidasin töö juures lõpupeo. Tänu heale kolleegile Perrine'le valmistasin mina ainult kaks kooki magustoiduks ning juustud ja muu kauba tõi tema, sest ühtlasi oli see meie jalgpalli ennustusvõistluse järelpidu. Oh jah, veider on neile inimestele nägemist öelda kui nad nii armsad on. Isegi kui paljudega vahetasin vaid mõne sõna, on töökeskkond üldiselt siin ütlematagi hea. Kas suurfirma mentaliteet või lihtsalt prantslased.. eks veidi mõlemat.

Parim tiim!

Ütlesin juba, et parim tiim?

Tartus näeme

Kaits

Natuke prantsuse keelest...

Kui veidi motivatsiooni koguda ja koondada, pole prantsuse keelt üldse keeruline õppida. Kuigi tal eesti keelega palju ühist ei leia, on vana nipp inglise keelset sõna prantsuse moodi hääldada ja tuleb välja küll - kõik mõistavad! Ometigi esineb siin palju huvitavaid keelele omaseid nähtusi, nt argot ja verlan. Esimene põhimõtteliselt släng, mitte alati kuid vahel ka vulgaarne. Teine - verlan - kujutab endas slängisõna ümberpööratud kujul. Sõna isegi tuleb väljendist "inverse" ehk "teistpidi" = verlan = ver-lan = lan-ver = l'anver =  l'inver(se). Seega järgmine näide: kui slängis öeldakse politsei kohta flic, siis verlanis kõlab see keuf, samamoodi kasutatakse väga tihti sõnu mec ja meuf, mis tähendavad mees ja naine ning on verlan väljendid sõnadest homme ja femme. Tundub loogiline, eks?? Igal juhul pean tänulik olema toredatele prantsuse kaaslastele, kes seda slängigrammatikat mulle ikka ja jälle valgustavad.

Eelmisel nädalavahetusel käisime Guigui, Anaise, Beni ja Pamelaga Envolis - klubi-baar-restoran väikse Toulouse'i lennuvälja lähedal ning kolmapäeval käisin Steffiga simus kaasas. Nelja tunnine sessioon 320nes kõlab väga hästi ja oli seda ka, oeh olen rahul ja kahju, et nii pea sinna tagasi ei saa. 

Nädala sees pakkus Guillaume enda juures Britannia moodi valmistatud creppe ehk teisisõnu väga häid! Neljapäeval tähistasime osade praktika lõppu ja nii see nädal mööda sai, nagu iga teinegi. Nädalavahetuseks sõitsin 300 km kaugusele Avignoni. Teadsin, et linn on ilus, aga vaimustusin kohast rohkem kui oleks osanud oodata. Kõik ümberkaudsed künkad-mäed lisavad uskumatult palju võlu - ideaalne oleks seal kunagi jalgrattaga trippida. 

Nüüd on aeg nii kaugel, et kahjuks või õnneks tuleb hakkata valmistuma koju minekuks- tulekuks. Loomulikult tahan koju, see pole küsimuski, aga need hüvastijätud nii inimeste kui kogu keskkonnaga muudavad mu meeleolu kuidagi närviliseks või imelikuks. Tegelikult on kõik väga rahulik (kui välja arvata fakt, et alates tänasest on aeg väga täpselt jaotatud, et kõige vajalikuga ühele poole saaks). Pärast praktika lõppu reedel teen laupäeval  peo, pühapäev kulub koristamiseks- pakkimiseks, esmaspäev vajalikeks lepingu lõpetamisteks, toimetamisteks ning teisipäeva varahommikul jooksen ilmselt juba pilet käes rongijaama. 

Olen seda nii kaua oodanud, aga nüüd kui kõik kätte jõuab (tegelikult ootab väga palju põnevat alles ees - kohtumised tuttavatega. lähen töökaaslastega jalkat mängima, Anaise ja Guillaume'ga sööma, mul on kolm uut vahvat korterikaalsast), on imelik kõik siinne lihtsalt seisma jätta ja minema kõndida. Aga paraku peab ja ma tean, et Tartus on kõik nii super kui saab. 

Mont Ventoux ja selle 1912 meetrit

http://www.youtube.com/watch?v=qDAQsV-yYzc

No nii, kaks nädalat veel jäänud.. Mis te ütlete, kas aeg läheb ruttu!!???

Eelmisel nädalavahetusel käisin Belvès’is – mitte väga kaugel, aga piisavalt, et peaks kahe rongiga sõitma. Väike küla – ja milleks siis sinna minna? Reedel toimus seal super-mega-vägev lennušou. Kohal olid mitmed väikelennukid, langevarjurid ning ka super Mikael Brageot oma Sbach 300ga ja “vaikne” Rafale. Läksin üksi, sest sõbrad, kes samuti huitatud olid, ei viitsinud nii vara tõusta, pealegi reede oli siin puhkepäev ja ma isegi neljapäeva öösel peolt koju jõudes ei olnud nii kindel, kas Belvèsi lähen. Aga otsus vastu võetud, ei saa isegi uni takistada!

Üritus oli väga-väga lahe (nagu lennupäevad ikka) ja tegelikult tahtsin sinna ka sellepärast väga minna, sest ilmselt teistele lennundusüritustele sel aastal ei jõua. Murukattega lennuväli asus oma tubli 5 km rongijaamast eemal ja kohale jõudes võisin õnnelik olla, et igaks juhuks vihmavarju kotti pistsin. Aga Dordogne’i regioonis (nagu ka mujal) on inimesed endiselt sõbralikud niisiis sain hääletamata õnnelikult kohale ja hiljem tagasi. Paar pilti ka!

Xtreme Sbach 300

Rafale

Ülejäänud nädalavahetus möödus Toulouse’s – avastasin ajaloomuuseumi ja kohti, kus varem polnud käinud või nii põhjalikult jälginud. Ja kuidagi möödus see nv nii, et iga õhtu käisime väljas ja õhtud venisid ootamatult pikale. Laupäeval sain magama umbes samal ajal kui tavaliselt nädala sees tõusma pean. Aga see selleks, väikest tuulutust ongi vaja.

Ile du Ramier

Töö juures läheb kõik endiselt väga hästi, kirjutan praktikaaruannet ja teen veel projekti juures muudatusi, et siis septembri esimesel nädalal juhendajaga kõik üle vaadata. 

Uut nädalavahetust alustasime neljapäeval Guillaume'i, Pamela, Sophie, Beni, Aleksi, Anne'i ja Marciga ning reedel jätkuringile!

Amigos

Ahjaa, neljapäeval käisin kolleegiga nelja tunnisel sessioonil APTs - vähendatud kujul (x0,8) simulaator erinevate protseduuride treenimiseks. Erinevus lennusimulaatorist on väga suur, sest kõik muu peale ülemise EFISe ja Flight Control Uniti paneeli on puutetundlik ekraan. Seega sobib see masinvärk ideaalselt protseduuride testimiseks, kokpiti ettevalmistamise harjutamiseks jne aga ei anna lennutunnetust. Pean ajast maksimumi võtma ning võib-olla saan veel korra simusse ka!

Olge tublid, kallid

Teie Kaidi

Salles à Source

Kolmapäev lõppes ülivägeva repas aveyronnais'ega. Anais on pärit Aveyronist ning pakkus meile parimaid kohalikke roogi. Aligot ja farçous, muuhulgas ka Roqueforti maitsega krõpsud.. :D ning Guillaume muidugi serveeris kokteile nagu alati.

Mõned pildid Serena ja Vincenti pulmadest.

Vastabiellunud

Serena koos Vincenti isaga

 

Salles à source on superilus paik!

Sain hispaanlastega jutu peale

Kaidi

Atemlos

Supertore nädalavahetus Emili ja Keviniga. Nii tore ja samas uskumatu, et võrdlemisi lühikese ajaga võid leida sõbrad (loodetavasti) pikaks ajaks! :) 

Cité de l'Espace

 

Duck'is söömas

Ja randa jõudsime ka! Tagasi muidugi päikesepõletusega...

Vedasin nad vaaterattale!

 

Jolimont

"You cannot fall if you don't climb.

But there's no joy in living your whole life on the ground."

Kliki:  Tanel Padar - Neljapäev

Kuigi neljapäev pole veel käes, on nädal super! 

Koogipäev töö juures läks hästi! :) Kõigile meeldis (kuidas siis veel!) Kolmest pudelist Vana-Tallinnast jäi küll enamik riiulile järgmist ringi ootama, aga kui teisipäeval pärast iga-nädalast koosolekut koogi-joogipakkumisega lagedale tulin, oli kõigil hea meel ja mõnus olla! 

Väike tükk oli  korterikaaslasele

Ilm on "kena" vihmane, aga pole hullu. Paarikümne minuti pärast liigun lennujaama Kevinile vastu, reedel saabub Emil ja siis ootab mõnsa nädalavahetus!

Tsauki, kallid!

Kaits

Valras- plage

Tähelepanu, valmis? Läks!!!

Lennukeid piilumas

Kui nädala alguses vingusin korralikult prantsuse postiteenuste olemasolu (või õigemini mitteolemasolu) üle, magasin sisse, sattusin trammi, mis poole tee peal seisma jäi ja nii edasi, siis nädalavahetuse puhul võisin kõik selle selja taha jätta, et mõnusalt puhata. 

Esialgne plaan oli minna Avignoni - sümpaatne linnake, kus kogu juulikuu jooksul peetakse teatri-muusika-kino festivali. Kahjuks sain reede õhtul aimu, et sinna transporti ja majutust leida oli võimatu missioon. Muidugi oli hotelle ja ronge, aga nende hinnad olid ka üsna üüratud. Seega otsisin midagi lahedat võrdlemisi lähemal. Silm jäi pidama Béziers'i peal - linnake kahe tunni autosõidu kaugusel Vahemere ääres. Selge - otsustatud! Broneerisin covoiturage'i - koha autos, et sinna jõuda ja kuigi olen erinevate inimestega viimaste nädala jooksul üsna palju ringi sõitnud ja nad on kõik olnud superlahedad, siis nüüd pidin korralikult pettuma. Autojuht oli küll viisakas naine, aga mängis kogu tee valjult jubedat muusikat (maitse küsimus muidugi), suitsetas ja vähemalt pool ajast hoidis kätt signaalil pidevalt vasakule-paremale sõeludes. Ütles, et sõitis varem 13 aastat mootorrattaga ja nüüd ostsis auto, no daa - auto on veidi laiem kui kaherattaline ikka!

Kohale jõudes bussidega ranna poole seigeldes nägin ühes peatuses turismi infopunkti ja juhusest kinni haarates küsisin, kas nad teavad võimalust hostelitest, et sinna piirkonda ööbima jääda. Mul ei olnud kindlat plaani ning eelistasin sinna jääda, kuid olin valmis hilja õhtul Toulouse'i tagasi pöörduma. Ja nädala alguse kokkusattumused olid juhuslikult õnneks pöördunud, kuskil ikka on karma! Igal juhul, see naine oli registreeritud Airbnb leheküljel (mõnus sait, kus pakutakse enda kodu või tuba mõneks ajaks üürida) ning juhuslikult tema juures oli sel õhtul tuba vaba!  Juhhei! Nii sain kaks päeva Lõuna-Prantsusmaa kliimast ja Vahemerest rõõmu tunda, mõnusa hommikusöögi, uued tuttavad ja korralikult puhata.

Ühe rohkem veendun, et siin on super mõnus - lubatakse ju 300 päeva päiksespaistet aastas. Kõik need väiksed linnad ja külad, kus iga päev või vähemalt pühapäeviti on linna keskel turg, igal tänaval mitu restorani ja loomulikult meri ilma milleta ei saa kohe kuidagi! Kindlasti tulen kunagi mitmeks nädalaks siia veel puhkama, aga kas aasta või kahekümne viie pärast, eks näis!

Täiendus... või ikka lühendus

Lauraga trippimine läbi, meie neli päeva said hästi veedetud! ;)

Perpignani rand

Le petit train jaune

Vein Garonne' kaldal ja 14.juuli

Pärast Laura kojusõitu tuli meil mõlemal mega-pikk päev üle elada, sest öö jäi kole lühikeseks kui äratsukell juba enne viit helises. Igal juhul on nädal korralikult möödunud. Kolmapäeval käisin ühe prantsuse poisi Guillaume'i juures. Ta kutsus enda sõbrad-tuttavad Toulouse'st veidi eemale vanematekoju, bassein ja grill ja sääsed ja muusika - ei olnud paha.

Neljapäev ja reede möödusid üsna igapäevases vaimus - töö juures sain eriti kiita (jippikajee!), aga kuidagi raske on seda kiitust omaks võtta kui ma ise ei tunne, et nii megapalju teeksin, tasapisi, vaikselt ja rahulikult. 

Ilmad on ilusad ja nautida on palju, ja teate mis, ostsin viimaks tagasituleku piletid - septembri teise nädala lõpuks koju! Ja Tartusse saime ka korteri, nii et kõik liigub lausa lustiga ülesmäge! :)

Kaits

Alllleeeezzzz - - - Corrida!!

"Aeg läheb ruttu" - tunnen end alati igivanana seda öeldes, aga põhjuseta :)).

Eelmisel nädalal läbisin töö juures koolituse - Guidelines for Operational Documents - nö kontrollitud keel, mida kasutatakse lennuprotseduuride kirjeldamiseks, uute treeningu nõuete kirjapanemiseks ja kõigeks muuks. Eesmärk on vältida kahemõttelisust ja valearusaamu. Kuigi praktilist kasutust nüüd ja kohe otseselt ei leia, oli kursus väga asjalik ja lõbus pealekauba. 

 Nädalavahetuseks tahtsin kuhugi eemale sõita ja mitmed kohad käisid peast läbi, lõpuks otsustasin reede õhtul, et lähen Montpellieri (u 250 kmkaugusel ranniku ääres). Laupäeva hommikul broneerisin autos koha ja vähem kui kahe tunni pärast hakkasime liikuma. Ma ei plaaninud mitte midagi ette- reaalselt, isegi linna kaarti ei vaadanud, ööbimisest rääkimata. Kohale jõudes leidsin kohe hosteli ning sain linnas ringi vaadata. See on üks paik Lõuna-Prantsusmaal, kus ajalugu ei ole Rooma ajaga seotud ning seetõttu on linn üsna uus. Uus ja kena ja sõbralik, ütleksin iseloomustades. Teisel päeval läksime hostelist ühe uue tuttavaga randa, et Vahemeremõnusid nautida. Toulouse'i saabudes sadas siin laia vihma.. hmm... 

Place de la Comédie

Esmaspäeval oli Prantsumaal oluline mäng (mitte küll nii tähtis kui reedene) ja üks prantsuse tüdruk kutsus tuttavatega mängu vaatama. Pärast sõime pitsat ja jutustasime je üldse väga tore oli. On hea tunne olla oodatud. Sama seltskonnaga olen pea iga õhtu see nädal koos olnud. Reedel käisime Toulouse'i corridal. Me Anais'iga jooksime küll vaid 3km (10km distantsile ei saanud enam regada), aga õhkkond oli super ja saime enda omadele kaasa elada ning oranžid T-särgid (nüüd võib julgelt Hollandisse põrutada). jehhu!

Troopikaotsijad

Anaisega

Guillaume valmis rajale minema

Vaikselt hakkab tüdimus tekkima - tüdimus pole just kõige õigem sõna, pigem rutiin. Mitte, et mulle ei meeldiks, vastupidi - väga tore on ja kuigi päris kodus on tore, olen praegu parema meelega siin, aga midagi oleks nagu puudu või üle. Kuigi mul pole midagi selle mängu "Tere, mis riigist sa tuled? Kas Riia on Eesti pealinn? Kaua sa siin oled?" vastu, oleks mõnikord tore, kui see kõik oleks olemata, vahel. Kuigi inimestega on ju lihtne suhelda ja üldiselt olen ise ka üsna avatud, võtab rohkem aega kellegagi heaks sõbraks saamine. Emili ja Keviniga saime jaanuari lõpuks väga hästi läbi, aga nüüd on nad mõlemad läinud. Kuigi nad on ka peaaegu ainsad, kellega endiselt pidevalt suhtlen ning Kevin käis aprillis siin, ja augusti esimesel nädalavahetusel tulevad mõlemad Saksamaalt mõneks päevaks siia. 

Muide, üllatusena sain pulmakutse ka! Minu esimene pulm (mida mäletada) on kahe prantslase pulm augustis, nii, et sõbrad-kallid - väike vihje - järgmine pulm Eestis! :) 

Neljapäeval avastasime baari "Nasdarovje" - minus tekitasid Lenini ja Putini pildid seintel veidra meeleolu, aga teistel oli üsna suva - hea koht ja kokteilid ja happy hour!!!

Palju on teha ja oodata - mõne päeva pärast tuleb Laura siia! Enamik mu töökaaslastest võtavad suvel puhkuse, kaasa arvatud tuutor - st augustis olen pmts üksi, kahjuks. Kaks nädalat veel ettevalmistust kursuseks, juuli lõpus peaproov ja augustis.. eks siis näis.

¡Hola! Amigos!!

   Pühapäeval korraldasin vahelduseks enda juures apéro - vaatasime laulupidu, Vana-Tallinn, koogid ja kiluvõileivad ning muu juurdekuuluv. 

Rutiinseks muutuvad ka need argipäevaõhtud - head mõttes muidugi, aga tihtipeale ma ei suuda ise ka otsustada, kas jääda koju ja puhata või liikuda välja. Eile käisime saksa triumfi vaatamas ja täna ühe tuttava juurde grillipeole. Head isu!! :) 

Kallid,
teie Kaits

"Ces soirées-là!"

Populaarne viisijupp, kuula siit.

Ema, kallis, propageerib kampaaniat: "Suveks šokolaadiks!" :))  Saladuskatte all võin öelda, et enamik sellest kraamist on mõeldud Kirju Koera, Kass Arturi või küpsisetordi valmistamiseks - tahan mõne nädala pärast töö juures eesti suupisteid pakkuda! :)

Ei adressaat ega saatja pole õiged ...

Klõps järgmise semestri ELA tudengiga