Kui veidi motivatsiooni koguda ja koondada, pole prantsuse keelt üldse keeruline õppida. Kuigi tal eesti keelega palju ühist ei leia, on vana nipp inglise keelset sõna prantsuse moodi hääldada ja tuleb välja küll - kõik mõistavad! Ometigi esineb siin palju huvitavaid keelele omaseid nähtusi, nt argot ja verlan. Esimene põhimõtteliselt släng, mitte alati kuid vahel ka vulgaarne. Teine - verlan - kujutab endas slängisõna ümberpööratud kujul. Sõna isegi tuleb väljendist "inverse" ehk "teistpidi" = verlan = ver-lan = lan-ver = l'anver = l'inver(se). Seega järgmine näide: kui slängis öeldakse politsei kohta flic, siis verlanis kõlab see keuf, samamoodi kasutatakse väga tihti sõnu mec ja meuf, mis tähendavad mees ja naine ning on verlan väljendid sõnadest homme ja femme. Tundub loogiline, eks?? Igal juhul pean tänulik olema toredatele prantsuse kaaslastele, kes seda slängigrammatikat mulle ikka ja jälle valgustavad.
Eelmisel nädalavahetusel käisime Guigui, Anaise, Beni ja Pamelaga Envolis - klubi-baar-restoran väikse Toulouse'i lennuvälja lähedal ning kolmapäeval käisin Steffiga simus kaasas. Nelja tunnine sessioon 320nes kõlab väga hästi ja oli seda ka, oeh olen rahul ja kahju, et nii pea sinna tagasi ei saa.
Nädala sees pakkus Guillaume enda juures Britannia moodi valmistatud creppe ehk teisisõnu väga häid! Neljapäeval tähistasime osade praktika lõppu ja nii see nädal mööda sai, nagu iga teinegi. Nädalavahetuseks sõitsin 300 km kaugusele Avignoni. Teadsin, et linn on ilus, aga vaimustusin kohast rohkem kui oleks osanud oodata. Kõik ümberkaudsed künkad-mäed lisavad uskumatult palju võlu - ideaalne oleks seal kunagi jalgrattaga trippida.
Nüüd on aeg nii kaugel, et kahjuks või õnneks tuleb hakkata valmistuma koju minekuks- tulekuks. Loomulikult tahan koju, see pole küsimuski, aga need hüvastijätud nii inimeste kui kogu keskkonnaga muudavad mu meeleolu kuidagi närviliseks või imelikuks. Tegelikult on kõik väga rahulik (kui välja arvata fakt, et alates tänasest on aeg väga täpselt jaotatud, et kõige vajalikuga ühele poole saaks). Pärast praktika lõppu reedel teen laupäeval peo, pühapäev kulub koristamiseks- pakkimiseks, esmaspäev vajalikeks lepingu lõpetamisteks, toimetamisteks ning teisipäeva varahommikul jooksen ilmselt juba pilet käes rongijaama.
Olen seda nii kaua oodanud, aga nüüd kui kõik kätte jõuab (tegelikult ootab väga palju põnevat alles ees - kohtumised tuttavatega. lähen töökaaslastega jalkat mängima, Anaise ja Guillaume'ga sööma, mul on kolm uut vahvat korterikaalsast), on imelik kõik siinne lihtsalt seisma jätta ja minema kõndida. Aga paraku peab ja ma tean, et Tartus on kõik nii super kui saab.
 |
| Mont Ventoux ja selle 1912 meetrit |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar