Nino ja kuum šokolaad

Märkamatult on käes jaanuari lõpp ja endiselt pole igasugustest oodatud uudistest kippu ega kõppu.

Homsega saab eksamiperiood läbi, juhuu, viimaks! 

Hommikul hakkavad ka esimesed inimesed tagasi liikuma, kaks poissi alustavad teekonda Hollandisse ja Belgiasse, nädalavahetuse lõpus ja uue alguses liiguvad järgmised. Veider ja kurb ja mittemidagiütlev tunne. Kuigi need, kes praegu lähevad, ei ole mulle niivõrd lähedased, tekib ikka see tunne, et võib-olla oli praegu viimane kord kui ma teda näen. Või veel rohkem tekib tunne, et kogu see periood on läbi, ongi praeguseks läbi. Uskumatu! Nii kaua kui võis oodata siia tulemist, samakaua läheb tõenäoliselt aega, et tagasi minnes (ükskõik kuhu) harjuda uuesti kodus olemisega. 

Vahepeal olen ka veidi Toulouse'i avastanud. Esmaspäeval käisin esimest /ja viimast :D / korda ujumas - nii kaua ei olnud basseinivett katsunud, ilmselgelt liiga kaua. Väntasin rattaga umbes 1,5 km kaugusele ujulasse. Muide, avatud on ta esmaspäeviti vaid 12-14 ja 16-18 nii et katsu siis õige aeg leida. Ja loomulikult, kui ta päevas vaid 4 tundi lahti on, toimub sel ajal treening ja ülejäänud rajad on külastajatest hõivatud. 6-7 inimest rajal ei ole küll minu eelistus, aga vähemalt sai kloori lõhna tunda jälle! Ja muide, müts on siin ujudes kohustuslik. 

Kui ma välja jõudsin, oli inimesi vähemaks jäänud

Prantsuse keele õpetaja Karine on meil väga-väga tore - pärast esmaspäevast tundi pakkus ta välja kolmapäeval kokku saada (nendega, kes meist klassi alles on jäänud - 4-6 inimest). Niisiis saime kolmapäeval kuuekesi Karine'i ja tema 7-aastase jalgpallifanaatikust pojaga kokku. Karine on ülimalt sõbralik ja ta pakkus välja minna Mediathéque'i - huvitavad raamatud ja plaadid, seal oli Nino Ferrer'i näitus (nii sai ta poeg nime ;) ). Edasi sõime väljas crêpe'e ja liikusime Musée des Augustins'i. Päeva lõpetasime Karine'i sõnul Toulouse'i parimas kuuma šokolaadi kohas. Tal oli õigus! :)

Aga sellega polnud õhtu veel läbi - Eder pakkus nachosid, tacosid ja margharitat. Hea homme eksamile minna! :)  Homme ootab lisaks eksamile veel paar tundi rongisõitu ees - Biarritz ja San Sebastián, siit me tuleme!!! 

Meediateek - raamatukogu

13. -15. saj pärit gooti stiilis veesülgarid (või kuidas neid nimetataksegi??) Cordeliers'i kirikust 

Head ööd!

*Lõbu hõikab!

Homme viimane eksam ja siis on pidu!! Küll aga on see eksam rohkem kui hirmutav. Nimelt simukas... Uuuh, ei taha hetkel mõeldagi selle peale. Pean ju olema suurepärane, sest see on see, mida ma tahan tulevikus teha. Ja tahan olla selles tulevikus suurepärane! Eks näeb, mis saab.

Aga pärast homset on vaheaeg kuni 17. veebruarini! Siis hakkab praktika. Türklastel on vaheaeg lausa märtsi alguseni. Mis ma ütlen, laisad on! Puhkust üle kuu, mida veel tahta. Mina pean aga olema eeskujulik intern ja kohal olema juba vara. Siiski 3,5 nädalat vabadust. Päris hea! Eestis ei saaks ju sedagi :)

Plaanid - Ankara, Istanbul, Antalya ja palju-palju spontaansust. Jaa, plaan on spontaansus. Kui spontaanne! Loodan, et tuleb vinge aeg. Külastan sõpru nende kodulinnades ja ehk saan kellegi kaasa ka Türgit vallutama. Pole sellele veel väga mõelnud. Aega ju on! Jajaaa..

Ma ei kujutaks ette, et ma peaksin enda sõpradega juba hüvasti jätma, mida kahjuks armas Kaidike tegema peab.. Kingitud on veel paar kuud nendega ja ma plaanin seda aega hästi kasutada! Viimased neli päeva olen nii palju sõpradega tegelenud, et aega pole olnud midagi muud tehagi praktiliselt. Hetkel veel paar tundi laisklemist, siis hakkab uus, tänane trall pihta. Alguses ühed sõbrad ja siis sõbrake Hüseyin, kes soovib mulle enda õde tutvustada. See saab olema tore, ta on giid jaapanlastele. 

Jaaa, eelmine nädalavahetus sain viimaks Sõrmuste Isanda triloogia ära vaadatud. Kaks ööd, kolm osa. Lõpp kell 3 öösel. On mul alles sõbrad. Toredad! Ja film oli ka täitsa viis ;) Eile käisin kinos üle pika aja, oiii kui hea. Tõesti armastan kinos käimist. Eestis käin tunduvalt rohkem kui siin olen käinud. Tuleb asja parandada, muidu ei tea maailmast midagi.

Mis veel - kunagi kirjutasin, et Ispartast tagasi sõites liitusin Güroli sõpradega ja nad olid jube vinged. Tantsisid ja puha. Autos. Nüüd ongi nemad ühed paljudest sõpradest, kellega iganädalaselt suhtlen. Ei osanud seda arvata ausalt öeldes.

Kuna mingeid muid pilte hetkel pole tehtud, siis paar pilti iganädalasest traditsioonist enda kallite lennujuhtidega - pärast simukat on Drunken Duck must!

Õlut hakkasin jooma. Taavi süü.

Pärast Eestist naasmist tegin sõpradele eesti õhtusööki. Sealiha meeldis kõigile, verivorstiga olid teised lood. Super video sai ka ühest reaktsioonist tehtud, aga kurja, mul pole seda videot veel. Ja mida praktiliselt kõik armastavad?? Muidugi Vana-Tallinnat :P Piparkooke ka. Tõin taina ja glasuuri ning panin türklased küpsetama. 

Egemen, Selin ja Kadircan

Ekrem teeb tublilt tööd nagu alati

Amps-amps, Eesti toit! Gürol, Tugce, puppy-eye Murat ja Emre

Nii. Küll väikese viivitusega, aga lubadus sai täidetud. Järgmine postitus nii kuu pärast, kui tagasi Eskisehiris olen! Olge tublid!

"Kas jääda või mitte?"

See küsimus peaks mind vaevama kui vähemalt ühest kohast jaatava vastuse saan. Tegelikult on vale öelda, et see vaevaks, sest tahan kindlasti siia (loe: Prantsusmaale) edasi jääda. Sügisel ELAsse tagasi ja seepärast on praegu ideaalne aeg veel midagi teha, näha, kogeda ja targemaks saada. Seni aga endiselt tühjad pihud - ootan vastuseid, mis võivad üleöö positiivsest negatiivseks muutuda jne. See teeb veidi murelikuks, sest kui kahe nädala jooksul midagi ei leia, pean ennast tagasi Eestisse sättima. Aga mis siis Eestis saab?  

Kui kõrvale jätta kogu eelnev värk ja fakt, et pole endiselt aimu isegi millises riigis kolme nädala pärast olen, siis läheb päris kenasti. :)  Kahe nädalaga oleme hakkama saanud mõne projekti ja eksamiga. Uuel nädalal ootab ees kolm tõsist eksamit - aerodünaamika, lennumehaanika, prantsuse keel ja väike test saksa keeles ning viimasel nädalal majandus, lennujaama turvalisus, lennujaama operatsioonid ja siis VABADUS!  

Kuigi meil lume asemel vihma sajab ja päike vaid korra üle kahe päeva naeratab, on muidu kõik hästi. Kuidagi veider on mõelda ja tunda, et paljusid neid inimesi (ilmselt enamikku) enam kunagi ei näe. Paraku on see tõsi. 5 kuud läheb kiiresti. Liiga ruttu - nii, et kui jõuad inimesi tundma õppida, on kõik - vsjoo ja läbi! 

Neljapäeval näitas Iraanist pärit kursavend meile filmi  "No one knows about Persian cats" (Youtube'i treiler). Lahe film, tõsielu sündmustel põhinev. Bänd, mille ümber lugu käib, on "Take it easy Hospital" ja nad peaksid praegu Londonis olema. Reedel kokkasime Emili, Kevini ja Domingoga ja lõpuks kujunes sellest filmiõhtu. Tegelikult tahtsin juba pikemat aega näha "The Fracture"'it ja nüüd on hea film nähtud. Laupäeval pakkus jalkatreener välja trenni teha, pooled meist olidki kohe nõus ja nii sai õppimisele ja toidukraami ostmisele mõnusat vaheldust. Pühapäev on seni lõunast õhtuni aerodünaamika ja prantsuse keelega käsikäes käinud. 

Kui ma enne mainisin sõna "vabadus", siis pean tõesti silmas, et pärast viimast eksamit (30. jaanuar) teeme väikse reisi Toulouse'st välja. Emili, Kevini ja Ederiga sõidame nädalavahetuseks läänerannikule - Biarritzi ning sealt kaheks ööks Hispaania poolele San-Sebastiani. Tõotab vägev trip tulla! ;)

Midagi asjalikku lõpetuseks - mõtlesin, et annan põgusa ülevaate, kuidas prantsuse kõrgem haridussüsteem toimib.

Le Baccalauréat on võrdväärne keskkooli lõputunnistusega, kuid nagu meilgi kohati, pole sellega siin midagi peale hakkata. Seega on võimalus õppida selgeks amet (nö kutsekoolis), mis pärast kolme aastat õpinguid annab ametikutse. Kõige suurem helesinine "kast" - Licence - on ülikooli lõputunnistus ehk bakalaureusekraad. Selle saab tavalises ülikoolis pärast 180 EAPi kättesaamist või vastavalt kolm aastat õpinguid. Kolmas ja viimane ja teadus- ja tehnikavaldkonnas kõige levinum on pildi peal kõige vasakpoolsem - CPGE. See tähendab Cours préparatoire ehk ettevalmistav kursus. Pärast kaks aastat õpinguid on Sul käes Bac + 2, mis lubab astuda "Grande École"i (siia kuulub ka ENAC). Pärast Grande École'i lõpetamist on käes Magistrikraadiga võrdväärne diplom. Praktikat otsides on ka igal pool näidatud, millised on nende nõuded, kas vastavalt Bac+2, Bac+3 või Bac+5. 

Sai selgemaks? :)

Sätin nüüd magama, aga enne veel jäätis ja mõni video, HEAD ÖÖD, homseni! 

;)

Prantsusmaa pinnalt!

Uskumatu, aga tõsi - tagasi siia sõitsin juba eelmisel reedel ja kuigi kodus sõprade ja perega on kõige parem aega veeta, sunnivad tulevased eksamid kooli natuke tõsisemalt võtma. Niisiis oli reedest pühapäevani kolm vaba õhtut, et õppida... aga kõigist kolmest kujunes midagi hoopis muud kui kooliga seotut. Iga kord jõime veini, vahetasime puhkusemuljeid ja nii ta läks. Laupäeval jutustas Alex oma suusareisist Alpidesse, pühapäeval Eder Euroopa ringreisist (jah - ta tegi kahe nädalaga läbi tõelise seikluse - vapustav!), Joris ja Simon matkamisest ja vana-aasta õhtust Hispaanias. Kuigi alguses oli siin veider olla, siis nüüd vaikselt tuleb juba "kodutunne" tagasi.

Tagasi lennates kokpiti ei õnnestunud kuidagi pääseda, see-eest Toulouse's maandudes sain ühe pildi teha.

KLMi Embraer 190 fligth deck

Eile oli kolmekuningapäev (Épiphanie), mis tähendab, et süüakse Galette de rois nimelist kooki ning iga maiuspala sisse on peidetud üks pisike kuningakuju. Seda õnnelikku, kellele kuningaga tükk satub, ootab 12 kuud õnne :) Ilmselt arvate, kuhu see lugu tüürib, igal juhul prantsuse keele klassi oli meid esmaspäevaõhtuks kogunenud vaid 3, niisiis planeeritult oli õpetajal kaasas vana prantsuse film ja Galette de rois ning õnnelikuks väljavalituks sain seekord mina! :)  Kombekohaselt pidin tobedat papist krooni kandma, aga yolo, tore oli ikkagi!

Mainitud koogid poelettidel

Nii nagu eelmine kooliaasta lõppes projektide vaimus, on uus üsna sarnaselt alanud. Teisipäeval pärast kaht loengut oli parajalt aega korraks puhata, õhtust süüa ning jalkatrenni minna. Koju jõudes sain teada, et 5 minuti pärast algab järjekordne projektikohtumine.. mitte just väga rõõmustav uudis, aga loomulikult tahame kõik võimalikult ruttu lõpetada, eriti kuna esitlus on juba neljapäeval. Seega möödus õhtu projekti seltsis ning ka kolmapäev on nõnda sisustatud. Super! (Tegelikult mitte.) 

Aga midagi, mille kohta tõesti "super" võib öelda - nägin vaheajal Jaanikat, Anne-Liisi, Taavit ja Teele käis ka jõuluks kodus! :) 

Nüüd võib veel soovida "Head seda aastat!" Ja siitpoolt soovid teile Toulouse'st!  Näeme sel aastal!