esmaspäev, 20. jaanuar 2014

"Kas jääda või mitte?"

See küsimus peaks mind vaevama kui vähemalt ühest kohast jaatava vastuse saan. Tegelikult on vale öelda, et see vaevaks, sest tahan kindlasti siia (loe: Prantsusmaale) edasi jääda. Sügisel ELAsse tagasi ja seepärast on praegu ideaalne aeg veel midagi teha, näha, kogeda ja targemaks saada. Seni aga endiselt tühjad pihud - ootan vastuseid, mis võivad üleöö positiivsest negatiivseks muutuda jne. See teeb veidi murelikuks, sest kui kahe nädala jooksul midagi ei leia, pean ennast tagasi Eestisse sättima. Aga mis siis Eestis saab?  

Kui kõrvale jätta kogu eelnev värk ja fakt, et pole endiselt aimu isegi millises riigis kolme nädala pärast olen, siis läheb päris kenasti. :)  Kahe nädalaga oleme hakkama saanud mõne projekti ja eksamiga. Uuel nädalal ootab ees kolm tõsist eksamit - aerodünaamika, lennumehaanika, prantsuse keel ja väike test saksa keeles ning viimasel nädalal majandus, lennujaama turvalisus, lennujaama operatsioonid ja siis VABADUS!  

Kuigi meil lume asemel vihma sajab ja päike vaid korra üle kahe päeva naeratab, on muidu kõik hästi. Kuidagi veider on mõelda ja tunda, et paljusid neid inimesi (ilmselt enamikku) enam kunagi ei näe. Paraku on see tõsi. 5 kuud läheb kiiresti. Liiga ruttu - nii, et kui jõuad inimesi tundma õppida, on kõik - vsjoo ja läbi! 

Neljapäeval näitas Iraanist pärit kursavend meile filmi  "No one knows about Persian cats" (Youtube'i treiler). Lahe film, tõsielu sündmustel põhinev. Bänd, mille ümber lugu käib, on "Take it easy Hospital" ja nad peaksid praegu Londonis olema. Reedel kokkasime Emili, Kevini ja Domingoga ja lõpuks kujunes sellest filmiõhtu. Tegelikult tahtsin juba pikemat aega näha "The Fracture"'it ja nüüd on hea film nähtud. Laupäeval pakkus jalkatreener välja trenni teha, pooled meist olidki kohe nõus ja nii sai õppimisele ja toidukraami ostmisele mõnusat vaheldust. Pühapäev on seni lõunast õhtuni aerodünaamika ja prantsuse keelega käsikäes käinud. 

Kui ma enne mainisin sõna "vabadus", siis pean tõesti silmas, et pärast viimast eksamit (30. jaanuar) teeme väikse reisi Toulouse'st välja. Emili, Kevini ja Ederiga sõidame nädalavahetuseks läänerannikule - Biarritzi ning sealt kaheks ööks Hispaania poolele San-Sebastiani. Tõotab vägev trip tulla! ;)


Midagi asjalikku lõpetuseks - mõtlesin, et annan põgusa ülevaate, kuidas prantsuse kõrgem haridussüsteem toimib.



Le Baccalauréat on võrdväärne keskkooli lõputunnistusega, kuid nagu meilgi kohati, pole sellega siin midagi peale hakkata. Seega on võimalus õppida selgeks amet (nö kutsekoolis), mis pärast kolme aastat õpinguid annab ametikutse. Kõige suurem helesinine "kast" - Licence - on ülikooli lõputunnistus ehk bakalaureusekraad. Selle saab tavalises ülikoolis pärast 180 EAPi kättesaamist või vastavalt kolm aastat õpinguid. Kolmas ja viimane ja teadus- ja tehnikavaldkonnas kõige levinum on pildi peal kõige vasakpoolsem - CPGE. See tähendab Cours préparatoire ehk ettevalmistav kursus. Pärast kaks aastat õpinguid on Sul käes Bac + 2, mis lubab astuda "Grande École"i (siia kuulub ka ENAC). Pärast Grande École'i lõpetamist on käes Magistrikraadiga võrdväärne diplom. Praktikat otsides on ka igal pool näidatud, millised on nende nõuded, kas vastavalt Bac+2, Bac+3 või Bac+5. 
Sai selgemaks? :)

Sätin nüüd magama, aga enne veel jäätis ja mõni video, HEAD ÖÖD, homseni! 

;)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar