Pärast mõnusat puhkust peab käed-jalad tööle panema, sest toimetusi on oi-oi-kui palju. Nädal oli paksult loenguid täis ja kui parajasti tunde polnud, pidin pangas käima, raamatukogust midagi otsima jne.
Eelmise nädala tunniplaan |
Lisaks on esmaspäeva õhtuti 17.30 kuni 19.30 prantsuse keele lisatunnid ja reedeti samal ajal saksa keel. Jah, ma spontaanselt hakkasin saksa keelt õppima! :) See oli väga random, reede lõunal sain võimalusest teada ja õhtul rääkisin juba Ich heisse Kaidi und ich bin neugierig. Ilmselt on see rahvusvaheline keskkond nii huvitav, et motiveerib uusi oskusi omandama. Võib-olla sellepärast, et sakslased on siin väga toredad ja teevad häid nalju, võib-olla tahan lihtsalt end proovile panna, igal juhul alguses katsetan, mis saab. Järjekordne näide internatsionaalsusest - eelmisel laupäeval sõitsin kolme sakslasega Prantsusmaa teedel üritades Eesti numbrilt Türki helistada. How cool is that?
Tegelikult oli sel kolmapäeval ka esimene kord kui ma tõeliselt vihastasin. Pidime projektijuhtimises grupid tegema (nii, et kokku 6 rühma, igas grupis u 6 inimest ja võimaluse korral erinevast rahvusest). Asi päädis sellega, et inimesed vaidlesid veel pool tundi pärast loengu lõppu, kes kellega koos tahab/ei taha olla -- nagu lasteaias! Selle asemel, et kõik lihtsalt ühest kuueni loendaks ja end gruppidesse jagaks (seriously, kui suur on tõenäosus, et ühte gruppi satuvad kõik indialased või prantslased?), hakkasid kõik vaidlema, loosi tõmbama, gruppe vahetama. Ja lõppude lõpuks, kui nimekirjad välja pandi, oli muidugi veel võimalus vahetada kui oma grupp ei sobi, nagu mis mõttes? See on tiimitöö, peabki arvestama teiste inimestega, isegi kui sa ei sobi kõigiga kokku. Väiksest pettumusest aitas kõige paremini üle saada väike käik linna ehk liitusime Raunoga Emanueli, Simoni ja Alexiga, et Garonne'i kaldal väike vein ja sampus teha. Saatsime pudeliposti ka teele, ehk jõuab Eestisse, mine tea! :)
Simon ja Alex otsustasid tänava barrikaadida |
Achtung-achtung! |
Neljapäeval oli graafikus õhtusöök Gunilla ja Artursiga. Gunilla on taimetoitlane ja tegi seepärast magusaid kartuleid kuskusiga, jõime veini ja pastis'd - tüüpiline aniisimaitseline prantsuse liköör. Reedel kokkasid Joris ja Simon (ma isegi ei tea, mis see oli, aga maitses väga hästi), sisaldas pirne, sinki, palju juustu jms - ahju ja lauale! Seejärel suundusime entusiastlikult INSAE (teine ülikool siin lähedal) campusesse, seal pidi olema Oktoberfest ehk hea õlu, aga mida ei olnud, oli joogid - kõik otsas! Otsustasime kambakesi kesklinna kasuks - reede õhtu ja mis võiks olla parem valik. Plaanisime alguses Café Populaire's (hea muusikaga baar, kuna ruumi on vähe, tantsivad inimesed laudadel jne) mõned joogid teha, aga atmosfäär oli tõsiselt mõnus, nii et jäime sinna kogu õhtuks. Tagasi jõudsime Tomiga (jälle Velot kasutades) umbes kell 3, aga sügis annab ka siin enda tulekust märku, seega olime peaaegu läbimärjad.
* * * * * * * *
Parim asi lennukooli juures on, et õppejõud peab loengu katkestama, sest helikopter teeb juba kolmandat ringi kooli territooriumi kohal.
Canal du Midi ja selle ümbrus (head jooksurajad!) - Kanal rajati 17. sajandil ning ulatub Toulouse'st kuni Vahemereni. |
Kooli sissepääs |
Vaade kaubamaja Galeries Lafayette katuselt |
Täna käisime Antoninaga kinos Eyjafjallajokuli vaatamas. Valisime prantsuse komöödia, et keelt ikka arendada edasi ja edasi.
Saadan kallistused sooja suvetuulega! :)
Kellele sa küll Türki proovisid helistada? Aiai :D
VastaKustutaFazlile ikka, kellele siis veel, ega seal ometi ei paikne üks kallis- kallis kursaõde ju.... :)
Kustuta