La vie quotidienne

Esimene eksam läbitud - kas ja kui edukalt, see selgub hiljem. ;)

Reedel toimus kooli territooriumil suur pidu, oli palju üliõpilasi väljastpoolt ja sisenemisjärjekorras võis oodata 15 minutit. Seepärast kestis reede laupäeva hommikuni ja see tähendas et nädalavahetuse esimene päev möödus suures osas magades. Aga ei, mitte päris. Otsustasime Gunillaga linnas käia, meil oli mõlemal vaja rongijaamast piletid kätte saada ning mis võiks olla veel parem võimalus värskes õhus rattaga sõita, linna näha ja kanali ääres väike piknik pidada. 

Sügis Canal du Midi ääres

Laupäeva õhtuks lasin ühel poola tüdrukul end tantsukursustele meelitada. Nii me siis läksime, kaks tüdrukut ja kolm poissi algajatena tantsima. Alguses tundsin end täieliku puujalana, aga stiil ise - Lindy Hop - on väga lahe, hästi kaasakutsuv ja atmosfäär selles grupis on ka väga hea. Väike meie seltsimaja või klubi taoline koht, kus treener paneb muusika, näitab sammud ja siis on saalis umbes nelikümmend inimest, kes neid samme jäljendada üritavad.

Peale õppimise, trenni, igaesmaspäevase Café Populaire'i külastuse ja maailma parima kebabi söömise ei olegi sel nädalal miskit teinud. Ahjaa, täna sain lõpuks aega, et arsti juures käia, nüüd pean homme tervisetõendi üle andma, sest pärast vaheaega hakkavad matšid ja kui tahan osaleda, peavad paberid korras olema.

Imeline vaade - ilusa ilmaga igapäevane nähtus

Täna õhtul saabuvad kolm kauaoodatud külalist Eestist, juhuu!! Saame minu nädalase vaheaja ilusti sisustatud - pas de souci. Aga enne veel kui nende südaööl saabuvale lennule vastu lähen, tähistame ühe kursakaaslase sünnipäeva. Üks tüdruk pakkus välja, et oleks tore kõigi vananemise puhul midagi teha, kasvõi korra kuus koondada kõik ühe kuu lapsed ja koos istuda. Nii, et mina piirdun täna pizza-õhtuga ja teised liiguvad edasi downtowni. Homme hommikul veel viimane loeng enne nädalast puhkust, oehh, kannatame ära.. :))))