Neli päeva, kolm autot ja 1300 km

Ei aeg ei peatu, ei- ei ...  Kell käib ikka päripäeva ja samamoodi ka aeg, toimetusi tekib iga päevaga üha enam. Nende tegevusteni jõuan ka kunagi hiljem, praegu aga midagi hoopis põnevamat - seiklused lõunarannikul! Hoiatan, et seekord on suures osas tegemist fotoblogiga, sest pildid lihtsalt ütlevad rohkem kui tuhat sõna.

Neljapäeval kohe pärast lõunasööki alustasime kolme auto ja üheteistkümne liikmelise seltskonnaga teekonda Hyères'i. Mõned peatused ja paarsada kilomeetrit hiljem jõudsime kella 8ks kämpingusse. Ööbimiseks broneeris Joris kaks 6-kohalist maja, need asusid täpselt üksteise kõrval, sissekäigud vastakuti ja väga mugav oli terassil hommikust või õhtust süüa.

Esimese päeva dinner - vasakult ringis: Tom Belgiast, Rauno EESTIST :), Simon Saksamaalt, Joris Hollandist, Arturs Lätist, Anastasia Venemaalt, Kevin Saksamaalt, Eder Mehikkost ja puuduvad peale minu Emanuel Saksamaalt ja Alex Poolast.

Ilmateate järgi otsuseid tehes kalkuleerisime kõige mõstlikumaks plaaniks reedene päev  rannas veeta. Jätsime autod Touloni sadamasse ja pärast 20 minutit praamisõitu ja 2,5 km kõndimist jõudsime sihtkohta - la plage de Notre-Dame - juba nimi ütleb, et tegemist on väga mõnusa kohaga, täielik paradiis 5+++. Väike ülevaade piltide näol peaks seda kõike illustreerima.. 

Varustasime end võrkpalli ja võileibadega ning tagasi tsivilisatsiooni saabusime alles viimase praamiga veidi enne seitset. Väsinuna otsustasime õhtusöögiks midagi linnast otsida, leidsimegi hea hinnaga pizzakoha, kus 11-liikmelist gruppi just väga tihti ei kohta. Igal juhul meie kõhud olid rahul ja koha omanikud muidugi ka! :) 

Hyères'i keskus ja söögikohad

Unustasin mainida, et meie kämping asus täpselt lennuvälja naabruses. Super-super-mega asukoht. Kui kõik ülejäänud ööbijad (seal oli umbes 300 kämpingut) olevat müra üle kurtnud, siis meie otsisime hommikusöögi ajal kaamerad välja ja mootori helina peale pöörasime millisekundiga pead ja käed :D  Mõned sain pildile kah ;)

Laupäeval jagasime grupi kaheks, enamiku soov oli näha Nizzat ja Monacot. Ma ei ole kumbagi varem külastanud, aga kuna oktoobri lõpus on plaan ema, Pille ja Teijaga sinnakanti sõita, siis otsustasin seekord väikeste prantsuse linnade kasuks. Simoni, Kevini ja Emanueliga tegime läbi marsruudi: Grasse - Castellane - Gorges du Verdon - Artuby. Suur osa teest oli väga käänuline ja kõrgust oli kõvasti üle merepinna (vist lausa 2000m).

Sakslased Grasse's

Grasse ei ole just kõige suurejoonelisem linn, see on võib-olla peamiselt tuntud "parfüümiäri" ja -muuseumi poolest. Majad olid vanad ja tänavatel imelik lõhn, selle eest linna keskväljak ja turg siiski elas, varustasime seal end toidukraamiga, et hiljem üks korralik piknik pidada.

Võib-olla et parim asi Grasse'i juures oli ülevalt küngaste pealt avanev ideaalne vaade 14 km kaugusele Cannes'i runwayle.

Castellane selle eest on väga puhas ja imepisike linn, täiendasime seal kohalike roogadega veidi oma piknikuvarusid ja umbes 2387 kurvi ja tund aega hiljem peatusime jõe ääres, et üks korralik lõunasöök sisse pugida. Jõe peal voorisid mööda raftingu paadid, mõnel õnnestus ka vees käia. Järgmine peatus oli Pont d'Artuby - mis peaks olema Euroopa kõrgeim sild (kui minu allikad õiged on). 

 

105 € eest saab seal bungee jumpingut proovida.

Teel kodu poole peatusime juhuslikult ühes väikses oliiviõlivabrikus, kus meile sõbralikult erinevalt toodetud õlisid maitsta pakuti ja näidati filmi toote valmimisest alates oliivide korjamisest kuni siinsamas pakendamiseni. Kõik on nii abivalmis! Veel väike poekülastus õhtusöögi jaoks ja tagasisõit Hyères'i võis alata. 

Viimane päev algas põhjaliku koristusega (niiviisi säästsime 15 eurot inimese kohta). Esmalt peatusime Toulon'i sadamas - seal oli parajasti paatide näitus (Sain endale Marine Nationale kleepsu ja võtmehoidja:)) 

Siis jagunesime jälle kaheks - üks grupp Avignoni poole ja teine Aix-en-Provence'i suunas. Kuna Avignoni autos oli reegel - "kes ees, see mees" ja kõik kohad juba hõivatud, liitusin teise grupiga. Kaheksakesi saime Aix-en-Provence's kokku Simoni tuttavaga, kes pakkus meile veini, juuste, oliive, tutvustas linna ja rääkis kohalikust kultuurist, Prantsusmaast üldiselt. Aix jättis väga hea mulje, superilus- superpuhas, Paul Cézanne'i kodulinn, väike, aga hinnataseme poolest kalliduselt Prantsusmaa esinelikus. 

Meie väike grupp

Simoni sõbra armas katusealune, sealsamas rõdul/katusel nautisime linnaekskursiooni vahepalana pärastlõunast veini

Selline kujutis on tänavatel iga kolme meetri järel

Pärast sellist kvaliteetaega võib end rõõmuga õppima sundida! Palju-palju on veel avastada, igal pool midagi erilist ja head, jään ootama! ;)