Alustuseks peab looma meeleolu --- Kuula siit: Pupkulies & Rebecca - Ici :) Nüüd võib kirjutada.
 |
| Un petit Paul qui va à l'ecole - et õppimine lõbusamalt läheks ;) |
Neljapäeval pidin pärast kooli panka minema. Selleks et siin SIM-kaardi, elamispinna või ükskõikmidamuudvajalikku saaks, PEAB sul olema Prantsuse pangakonto. Septembris avasid kaks "tudengisõbralikku" panka kooli kohvikus oma leti
ja lubasid alustuseks vastavalt 80 või 100 eurot pangakontole kanda. Pärast kõiki paberitoiminguid on ikka veel vaja just sel kuupäeval konverentsikeskusesse minna, neile tavaline roosa A5 täidetud ankeet anda ja siis võid kunagi oma 40 eurot arvelt leida ja ülejäänud summa alles järgmisel kevadel. Ühesõnaga bürokraatiat veidike ikka veel jagub. Ja kuigi internetipank toimib üllatavalt hästi, on mõnikord vajalik paberkiri saata, näiteks kuulsin, et konto sulgemiseks hea moodus on just panka kirja saatmine.
Laupäev möödus üsna rahulikus nädalavahetuse vaimus - natuke õppimist ja toidupoe külastust, natuke sporti õhtupoolikusse - pärast jooksu proovisin ENACi jõusaali, midagi erilist ei ole. Õhtusöögi ajaks kogunesime Tomi juurde spagette sööma, GTA V mängima, jutustama, ja seda kõike ei saa ju ometi teha veinita.
Pühapäeva algas tavatult vara - 0815 Central European Time võtsime Jorise, Simoni, Rauno ja Ederiga suuna Pürenede poole. Simon ja Joris armastavad väga matkata ja nemad panid kokku marsruudi, kus lõppsihtpunkt oli Gavarnie (vähem kui 5 km Hispaania piirist) ning teepeal möödusime Col du Tourmalet's ja tagasiteel Lourdes'st.
Col du Tourmalet on 2115 m kõrgusel asuv kõrgeim autoga sõidetav tee Kesk-Püreneedes, ühtlasi on see ka üks kuulsamaid tõuse Tour de France'l. Nägime palju rattureid, kes, higimull otsaees, lõpuni venitasid, tore oli neile öelda "Allez-allez!" või "C'est presque finit!" ja neid naeratavate nägude ja uhkusega hiljem pildistamas näha.
 |
| Laamad, lihtsalt niisama keset teed.. |
Esimene checkpoint- done! Nüüd hakkasime mööda kitsaid teid üha rohkem Püreneede "vahele" sõitma. Üllatuseks nägime loodusjõu kohutavaid tagajärgi. 18. juuni 2013 oli piirkonnas tugev vihmasadude periood ning sellest tulenevalt kestsid ka praegu (pühapäeval!) rekonstrueerimistööd. Mitmed teed ja sillad olid minema pühitud, hoonetest rääkimata ning võis aru saada, et me sõitsime juba "uuel" teel, mis oli eelmise teega paralleelselt ruttu ehitatud, et kuidagigi infrastruktuuri säilitada.
Lõpuks Gavarnie's! Seljakotid selga, pikniku materjal kaasa ja võime minna avastama Euroopa kõrgeimat juga - 423 meetrit langust!
 |
| Kus tuled sa? |
 |
| Armsakesed segasid söömist, ai-ai |
 |
| Idüll |
Kokku oli edasi-tagasi kõndimist umbes 6-7 km, päris matkaks seda nimetada ei saa, aga loodus oli küll vapustav - alguses karjamaa, hiljem üle kivide ja ojade kuni päris kaljudeni välja. Juga ise tekib sulava lume ja jääliustiku tulemusena. Veesolina vahepeal kukkus alla mõni mürtsuga jäätükk, siis pidi küll igaks juhuks eemale hoidma, võib-olla natukene ohtlikum kui räästast langev purikas....
 |
| Väike konn |
 |
| Tõeline matkasell |
 |
| Mehhiklase ESIMENE lumi ! |
 |
| Et paremini mastaapidest aru saada, siis lähemale suumides näeb pea kohal uduselt inimesi. |
 |
| Teisel pool neid tippe on Hispaania |
 |
| "Hello" |
Kokkuvõttes on matkamine ja avastamine väga lahe tegevus, muidugi see sõltub palju ilmast - vihmaga oleks tõenäoliselt teised emotsioonid. Tagasitulles tahan Eestimaad ka rohkem näha, mägedega või ilma :)
Tänane päev läks justkui joostes mööda, kuigi kool algas kell 10, broneerisin vahepeal rongipiletid Toulouse-Nice, tegime grupiga Project Management asju ja üritasime emaga Nice hostelit leida, korraliku õhtusöögi koha täitsid kinder delice, juust, jogurt ja kommid. Õnneks lunastasin pärast trenni ühe maitsva viilu pitsat ja veel šokolaadi, seegi hea! ;)
Ahjaa, eile hommikul sain esimese asjana Teelelt teada, et mul oli nimepäev ning üllatus-üllatus, kunagi rääkisime Artursiga, et Eestis ja Lätis on üsna sarnased traditsioonid ja nii lõpetasin õhtu maitsva näksi ja teega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar