laupäev, 19. oktoober 2013

*Varemed ja valged basseinid

Taas on Türgi mind enda kütkeisse haaranud ja nädalakese tegevuses hoidnud. Nimelt oli meil vaheaeg ja seega ka võimalus maad avastada. Aga enne lubatud asi - Kuşadası. Teen lühidalt, sest detailid hakkavad tasapisi tuhmuma ja rääkida on palju uuest reisist :). Kuşadası asub Lääne-Türgis. Kes teab, siis Izmirist natuke lõunapoole ja muidugi Vahemere ääres. Hotell oli super, kohe rannas. Tasuta oli kasutada tenniseväljakud, minigolfiväljakud ja piiramatu alkohol. Kellele tekitas see viimane meeletult positiivseid emotsioone, kelle jättis suhteliselt ükskõikseks. 

Vaade aknast

Kahjuks aga ei vedanud ilmaga. Tuul oli suur ja külm, ranna ei kutsunud sugugi. Seetõttu jäid ära ka paljud plaanitud mängud ja aega tuli ise sobilikult täita. See polnud probleem, tegevust leidis seal suurel alal ja paljude erasmuslastega küllaldaselt. 

Hispaanlased Tomas, Adei ja Carlos

Ühel päeval külastasime lähedalasuvat Ephesust. Muidugi meeletult suur ja võimas koht, varemed siin ja seal. Elu esimene amfiteater oma silmadega nähtud. Aga kuna pole kunagi eriline varemete fänn olnud, lähen sellest kiiresti edasi. Ainult mõned pildid teile vaatamiseks. 





Kui Kuşadasıs olime piisavalt aega veetnud ja koolinädal hakkas lähenema, külastasime viimase kohana Pamukkalet. Vat see sai minu lemmikuks kohaks, vähemalt Türgis. Pamukkale on maailmapärandi koht, mis kujutab endast valgest kivist mäge, millel asuvad looduslikud basseinid. Need asuvad astangutel ja üle 10ne oli neid küll. Nende kõrvalt on võimalik kõndida allapoole. Sealgi voolab vesi, aga libe ei ole, kuigi ju arvaks. Üleval pool oli vesi meeletult soe, nagu kerisevesi. Allpool läks juba külmemaks. Õnneks vedas ka ilmaga. Päike paistis ja tunne oli soe. Oleks saanud ka nimetatud basseinidesse ujuma minna, aga aega anti liiga vähe ja seda ESNi tüüpide halva teavitustöö ja planeerimise pärast. Ujuda sellises imelises kohas. Vat see oleks eriline. 




Pamukkale oli viimane külastuskoht ning kindlasti väärt külastamist. Nüüd oli aeg tagasi Eskisehiri suunduda. Kohale jõudes, oi mis ime, väljas oli üks kraad sooja. Viljandis oli sellel ajal soojem. Ja mina arvasin, et ma tulen õpin soojal maal. Dooup. Õnneks see meeletult külm periood möödus kiiresti ning praegu on temperatuur õhtuti sama, mis Eestis. Päeval ikkagi enamasti soojem, nii 20 kraadi. Seega tuleb päeval ära toimetada, õhtuti välja väga ei tõmba.

2 kommentaari: