Never say never

Esimene loeng "Aircraft structures" sarnanes ootamatult palju EMÜs läbitud Rakendusmehaanika kursusele. Kui ma eelmine sügis arvasin, et tore on ju teada toereaktsioone ja momente talale, aga kasutada neid niikuinii vaja ei ole, siis nüüd on aeg kõik uuesti läbida ja korrata. Õnneks päris nullseisus ei ole, aga üsna piinlik on mõista, et eelmise aasta materjalist on meeles 0,0001 %. 

Kui olime proovitesti (sisaldas 5 ülesannet toereaktsioonide, gravitatsioonitsentri, momentide jne arvutamiseks) õppejõule tagasi andnud, palus ta tõsta käed, kelle arvates olid ülesanded lihtsad, lahendatavad, rasked või võimatud. Minu arvates olid nad rasked, aga siiski tehatavad, kuid suurem osa arvas, et see oli "mission impossible"!

Õppejõud ise on väga mõistev, seletab kõik lahti, toob näiteid poroloonist kujunditega, samuti on meile jagatav õppematerjal slaididena välja prinditud ning raamatuks köidetud.

Slaidide kogumik, ilusad pildid ja ..... integraalid ....

Teisipäeva õhtul kostitas poolakas Alex meid spagettide ja Bolognese kastmega, hiljem proovisime kuuekesi lauatennist - ühe lauaga! Pmts kõik jooksevad ümber laua enda korda oodates. See kõlab veidralt, aga oli väga fun ja tore, järgmine aasta peab ELAs proovima! :)  Kuna need inimesed, kellega seni valdavalt suhelnud olen, ei ole minuga ühel kursusel, siis eile proovisin ka enda kursakatega vabaajategevust - viiekesi mängisime midagi jalgpalli sarnast - kasutasime majatagust konarlikku muruplatsi, sest kõik muud väljakud olid hõivatud. Fauna trennile ei küündinud lähedalegi, aga jalgpall ühendab, paneb koos tegutsema ja naerma. 

Veel imeline on selle koha juures, et Blagnac lennujaam on üsna lähedal ja isegi pilvise ilmaga näeb maandumiskursil olevaid lennukeid, mõned agaramad on ka A350 testlendudel silmanud, hoian silmad lahti!