Senjoor, Carcassonne ja Narbonne

Neljapäeva õhtul sulasime enam kui kümne inimesega mehhiko restorani, et kohalikku gurmeed proovida. Eder, kes on päritolult mehhiklane, tundis end vahelduseks nagu kodus, jooksis meie vahel edasi- tagasi, et menüüd tõlkida või roogasid soovitada. Toidud/ joogid olid muidugi ülimaitsvad ja tuletasid meelde Lauraga jalapenode võidu söömist, oli fun!  

**

Reede pärastlõunaks korraldas meist aasta vanem kursus võrkpallimatši, tegelikult tegime sama omavahel juba eelmine päev. Kõik olemasolevad skillid said järeleproovitud ja uued täiendust. Väga vahva oli kursust rohkem tundma õppida, kinnitasin endale jälle fakti, et inimesed (siin ja igal pool) on supertoredad! Pärast mängu ja sööki ei saanud janu kannatada, seepärast läksime siia lähedalolevasse baari (kes rattaga, kes autoga) õlleringile. Järgmiseks päevaks leppisime viiekesi kokku teha reis Carcassonne'i. 

Autoga tund aega sõitu ja olimegi Rauno, Tomi, Artursi ja Tomiga pärastlõunaks kindluse väravate ees. Imeline koht, kus keskaegne olustik endiselt hingab, muidugi on seal suveniiripoode turistidele, aga ka seal müüdav on rohkem ajalookirjeldus või mängumõõgad, -kilbid ja printsessikleidid. Tagasiteel loobusime kiirteest ja kasutasime nö külavaheteid, kus kohati oli ainult üks sõidusuund. Rada oli seda väärt, kõik need väiksed kirikud, päevalille- ja maisipõllud, viinamarjaistandused ja kaugel paistvad Püreneed - tõeline Lõuna-Prantsusmaa tunne! 

Castelnaudary lennurada

 

Sõit oli küll väsitav, aga kui tagasi jõudes tuli kursakaaslastelt mõte välja minna, ei kõhelnud keegi - peab ikkagi nädalavahetust pikendama korraliku õppimisperioodi alguseni. Niisiis mööda Toulouse'i downtowni baare ja pubisid, tänavaid ja kebabe me liikusime, jõudes lõpuks koju alles varahommikul. Enamik kohtadest suletakse kell 2, aga kohalikud teavad ka klubi moodi asjandusi, kus umbes kolme ajal ust näidatakse. 

Pühapäeva hommikul põrutasime Vahemere äärde päikest nautima. Mõtte käisid välja kursakaaslased, kellel juba kaks autotäit rahvast koos, kuna Tom tuli Belgiast siia autoga, siis otsustas ta ka kampa lüüa, nii et kokku sai meid 14. Narbonne's oli üksteise positsioneerimisega raskusi, nii olime alguses viiekesi ja ülejäänud kamraadid liitusid õhtupoolikul, et mõni rannavolle matš teha. Uskumatult soe päike, mõnus liiv ja soolane vesi, ..mm! Martiniga malet mängides panin kõik Kaupsilt õpitud tarkused mängu ja võit oli 51% kindel, aga tulemus jäi nii nagu alati ...if you know what I mean. 

Kutid

Leidsin paar sõpra veest.. tegelikult ei saa kogu au endale võtta, leidsin ainult selle KÕIGE SUUREMA!

Eesti värk

Antonina ja Martin duell esiplaanil, osa ülejäänud grupist nende taga

Tõeline puhkuse tunne valdas sel nädalavahetusel, esimest korda siinoldud aja jooksul oli ilm nii kena, et kõik ootamatud plaanid täide viia. Üks väike osa Prantsusmaast nähtud, täiskäik edasi!